Selle käigus saadakse: sahhariide, lipiide, valke, nukleiinhappeid jne. Vaja on lähteaineid, ensüüme, täiendavat energiat (makroergilised ühendid).Näiteks: fotosüntees, DNA süntees ATP ehk adenosiintrifosfaat on universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõigi rakkude metabolismis. ATP-d toodavad mitokondrid ja tsütoplasma.ATP koosneb adeniinist, riboosist ja kolmest lineaarselt seotud fosfaadijäägist, mis on omavahel ühendatud happeanhüdriidsidemetega. ATP tekib adenosiindifosfaadist (ADP).ATP-s talletunud energia (29 kJ/mol ehk 7 kcal/mol) vabaneb uuesti hüdrolüüsis, kusjuures tekib ADP. Vabanenud energiat kasutatakse energiakulukates sünteesiprotsessides.Peale selle etendab ATP olulist osa aminohapete ja nukleotiidide aktiveerimisel ning rasvhapete sünteesimisel ja lagundamisel. ATP fosfaadijäägid on ülekantavad alkoholide hüdroksürühmadele, happerühmadele ja amiidirühmadele, kusjuures tekkivad energiarikkad keemilised ühendid
1 Sellest tulenevalt on anaeroobsete ja aeroobsete bakterite metabolism erinev. Järgnevalt keskendume bakterite metabolismi puhul just aeroobsete ja anaeroobste bakterite katabolismi erinevustele. Metabolism ehk aine- ja energiavahetus Metabolismi üks põhifunktsioone peale katabolismi ja anabolismi on adenosiintrifosfaadi (ATP) tootmine ja energia varumine. ATP-see salvestatud energiat kasutatakse rakus biosünteesideks ja ka füüsikaliskeemilisteks tegevusteks. Adenosiindifosfaadist (ADP) ATP saadakse fosforüülimisprotsesside tulemusena. Ühendi nagu ATP füüsikaliskeemilised omadused on need, mis võimaldavad tal energiat ülekanda energiat-vajavatele süsteemidele. Energia ülekandmine seisneb teatud keemilise ühendi (fosforüülgruppi) ülekandmises. ATP-d on võimalik genereerida kolmel viisil kasutades substraatset fosforüülimist, oksüdatiivset fosforüülimist või fotosünteesi.
tagasiliikumine piki gradienti omakorda käivitab ATP-süntetaasi kompleksi. 8. ATP sünteesimise vôimalused. ATP tähtsus. ATP ehk adenosiintrifosfaat on universaalne energia talletaja ja ülekandija, mis osaleb kõigi rakkude metabolismis. ATP-d toodavad mitokondrid ja tsütoplasma. ATP koosneb adeniinist, riboosist ja kolmest lineaarselt seotud fosfaadijäägist, mis on omavahel ühendatud happeanhüdriidsidemetega. ATP tekib adenosiindifosfaadist (ADP). ATP-s talletunud energia (29 kJ/mol ehk 7 kcal/mol) vabaneb uuesti hüdrolüüsis, kusjuures tekib ADP. Vabanenud energiat kasutatakse rasvhapete sünteesimisel ja lagundamisel. ATP fosfaadijäägid on ülekantavad alkoholide hüdrokürühmadele, happerühmadele ja amiidrühmadele, kusjuures tekkivad eneriatikkad keemilised ühendid. Selliseid ülekandereaktsioone reguleerivad spetsiaalsed ensüümis, nimelt kinaasid
annaabi.ee 
