2. Objektiivne koosseis (§ 12 II) 1) tegu: 1 tegevus – aktiivne käitumisakt, mingi liigutus 2 tegevusetus – passiivseksjäämine olukorras, kus isikult eeldati mingit tegevust 2) tagajärg – kas on teo või tagajärjedelikt. Teodelikti puhul tagajärge ei kontrolli. 3) põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel - conditio sine qua non - põhjuslikkus - objektiivne omistamine- kas lõi õiguslikult relevantse ohu. (adekvaatsusteooria – tegu peab olema tagajärjega adekvaatne. Tegu on tagajärjega põhjuslikus seoses siis, kui selline tegu tavaliselt põhjustab sellise tagajärje) § 12 lg 2 on näitlik loetelu. Objektiivsete tunnuste hulka kuuluvad veel: subjekt – teo toimepanija. Tavaliselt on igaühekuriteod, kuid on ka selliseid kuritegusid, kus on subjekt eraldi määratletud, nt ametiisik ründeobjekt – peab silmas objekti, mida konkreetse teoga rünnati. Tuleb
vastuvõetamatu,sest kui B käitumine ei ole O surmaga põhjuslikus seoses siis ei ole seda ka A käitumine ,sest A mürgi tõttu O ei surnud.)Vältimaks sellist ilmselget tulemust täiendati conditio reeglit täiendavate raksndus reeglitega mille järgi ei tohi teatud asjaolu mõttes kõrvaldamisel juurde mõelda teist. Õigeks rakendamiseks tuleb silmas pidada konkreetset mitte abstraktset tagajärge.Tuleb märkida et seda reeglit saab kasutada vaid lihtsamatel juhtudel. 2) Adekvaatsusteooria Adekvaatsusteooria tuleneb tsiviilõigusest ja rajaneb samuti conditio reeglil kuid loeb teatud tegu kindlate tagajägedega üksnes siis põhjuslikus seoses olevaks kui see on kooskõlas seniste kogemustega s.t.kui tavaliselt sellisele teole järgneb just selline tagajärg. On adekvaatne antud teole. 3) Relevansusteooria Erinevalt eelnevatest teooritest mis peaasjalikult põhinevad loodusteaduslikel teadmistel ja kogemustel seab see teooria esikohale normatiivse hinnangu.
annaabi.ee 
