järeldusi ja loob peaaegu et täiesti mõttetuid lugusid, mis peamiselt räägivad inimese eraelust. Ajakirjandus peaks vastutama ka selle eest, et meedia eetilised piirid aina kaugemale ei liiguks. Tänapäeva ajakirjandusel on suur mõjujõud. Meedial on võime mõjutada inimesi. Üks lihtne lugu mõnest lihtsast teemast võib pöörata pea peale paljude inimese arvamuse. Tänu sellele peaks ajakirjanikule langema suur vastutus oma esitatud faktide adekvaatsuses ja eetikareeglite kinnipidamises. Paljudele inimestele jääb paremini meelde ajalehe esilehelt silma jäänud kiri kõrgele riigitegelasele kahtlustuse esitamises korruptsioonis, kuid märkamata jääb ajalehes paar päeva hiljem ilmunud väikese kirjaga tekst kahtlusaluse rehabiliteerimisest. Inimest süüdi olevaks kuulutav pealkiri on tavaliselt mitu korda silmatorkavam kui teda rehabiliteeriv tekst. See näide peegeldab kõige paremini tendentsi, mis valitseb ajakirjanduses, ka Eesti
alles siis teha järeldused konkreetseid õpilasi ja klassi iseloomustavatest joontest ning sobivast töökorraldusest ja õpetamisviisidest. Õpilaste kaasatöötamise hindamine õppetöö käigus: Et hinnata usaldusväärsemalt ja adekvaatsemalt klassis toimuvat, soovitab P. W. Airasian (1994) õpetajatel pöörata tähelepanu kolmele asjaolule. Veendumaks õpetamise adekvaatsuses, peaks õpetaja 1) jälgima, kontrollima või küsitlema võimalikult erinevaid õpilasi. 2) täpsustama arvamuslikku ja mitteformaalset hinnangut faktiliste andmetega koduste tööde ja ülesannete sooritamisest ning küsitluse tulemustest. 3) kasutama sobivaid hindamisvõtteid, piirdudes reaalselt jälgitavaga. Formaalne kontrollimine ja hindamine õppetöös- Kontrolli ja hindamist
annaabi.ee 
