Hüdrobioloogia konspekt
ainet, mis on vajalik elutegevuseks kõikides veekihtides. Sügavates veekihtides (hüpolimnion)
akumuleeruvad laguproduktid, mis on vajalikud ülemistes kihtides.
Segunemisprotsessid: molekulaarne difusioon (molekulid paiskuvad kokkupõrkamise
tagajärjel laiali). Molekulaarne difusioon on äärmiselt oluline väikesemõõtmelistes
veekogudes (lombid, tiigid). Molekulaarse difusiooni ületavad upwellingu tüübid. Adektiivse
veekerke kutsuvad esile seisulained. Selle tagajärjel aetakse vesi ühest järve otsast teise järve
otsa ning alumine veekiht rullub esimesse otsa. Seisulained tekivad siis, kui tuul lõpetab
tegevuse.
Ookeani pinda katab õhuke kiht, mis hoiab kinni sooja. Kõige paksem on see ekvaatori
piirkonnas ja kõike õhem pooluste lähedal. Täielikult kaob see kiht Antarktika ja Arktika
piirkonnas. Magedat vett ookeani tuleb kõige rohkem poolustelt (Gröönimaa ja Islandi
vahelisest piirkonnast)