Maskideball
Danielle: Marcuselt üle võetud!
Marc: Ma panin selga need ahviriided, tulin teiega ballile...isegi tiirlesin sinuga paar
tantsu, Dani! Kas sellest siis veel küllalt pole? Laske mul minna, muidu hakkab mulle
see teie rikkus varsti pähe!
Adelle: Aga me saame ju...
Danielle: Kuid me ei taha! Sa oled meie mänguasi, Marcus, ja ma ei kavatse oma kallist
hiirest lahti ütelda! Vähemalt mitte praegu!
Danielle kihistas taas naerda ja läks niisama uisapäisa laval jalutama, Adeelest ja
Marcist eemale. Adeele paneb oma käe nukra mehe õlale ja võtab teise käega nii enda
kui Marci maski peast.
Adeele: Aitab neist valedest, Marc! See elu, mida Danielle sulle pakub, ei kuulu sinule!
Marc: Tõstab pea, vaatab Adeelele silma On sul must kahju, Ada? pilkavalt Kas tõesti
suudab su rikutud hing tunda vähimatki kaastunnet mingi talupoisi vastu?
Adeele nuuksatab
Adeele: Palun, ma tean seda on raske uskuda, kuid...see ei pidanud nii minema! Mina