d) kontrollida sisenõresüsteemi. Ajukoore funktsionaalsete väljade hulka ei kuulu: a) motoorsed; b) relatiivsed; c) sensoorsed; d) assotsiatsiatiivsed. Inimese põhiaistinguks peetakse: a) kuulmisaistingut; b) nägemisaistingut; c) haistmisaistingut; d) maitsmisaistingud. Pimedatel hästi arenenud kuulmine ja kompimine on: a) näide korrelatsioonist; b) näide kompensatsioonist; c) näide sünesteesiast; d) näide adaptatsioonist. Kofeiin: a) ei kuulu uimastite hulka; b) kuulub depressantide hulka; c) kuulub stimulantide hulka; d) kuulub hallutsinogeenide hulka. Alkohol: a) ei kuulu uimastite hulka; b) kuulub depressantide hulka; c) kuulub stimulantide hulka; d) kuulub hallutsinogeenide hulka. 4. Essee (min 10 lauset situatsiooni lahendamisel, väited poolt ja vastu) Kas sõltuvusest saab lahti? Miks? Abiks: http://alkeemia.ee/artiklid/20-aastat-narkosoltuvusest-prii/l-26/c-129/)
känguru. Kuigi ka nemad on kohanenud, on nad seda saavutanud teistmoodi. Seega - kohastumuslike muudatuste otsimisel tuleb võtta arvesse ka liigi elllase morfoloogiat jne. Loodusvaatluse tulemusel leitavate kohastumiste postuleerimisel on alatasa oht iga hinna eest leida põhjendusi (adapteerumisi) seal, kus neid ei olegi - spekulatiivne meetod. Ja mitte alati ei saa oletusi kontrollida. Kuid kus seda saab teha, saab ka palju kindlamalt rääkida adaptatsioonist. Tüüpilise loodusvaatlusliku-katselise näitena sai tõestada, et hiirte karva värvuse maapinna toonist tingitud kohanemine (tumedam, heledam) on tõepoolest otseses seoses ellujäämise tõenäosusega ja on ka palju muid kohastumisi, mis on katsega tõestatavad. Ööliblikate tiibade kohastumine meenutamaks kuivand lehti ulatub sinnamaani, et on koguni liike, kus tiibades ongi tõelised augud sees, rääkimata aukude "imitatsioonist" - niisugust
annaabi.ee 
