Evolutsioon: usk, Darwin
kuju arengus ei ilmne.
Homeootiliste geenide avastamine paari aastakümne eest muutis arusaamist
makroevolutsiooniliste muudatuste võimalikkusest. HG’d määravad suures osas arengu kulu ja
on, kui geeniperekond, väga ürgne. Juhuslikud mutatsioonid HG perekonnas - nagu seda näitab
ka eksperiment - võib genereerida igasuguseid monstrume. Kaugelt suurem enamus neist on
kindlasti selektiivselt kahjulikud. Ja pole tõepoolest vaja uskuda adaptatiivsetesse
homeootilistesse makromutatsioonidesse teel roomajast imetajaks.
Kuid mida tuleb võtta tõsiselt, on homeootiliste geenide perekonna pidev
rikastumine duplikatsioonide teel - see on teaduslik tõsiasi. Siit võib (ja vahest
koguni tuleb) järeldada, et mingid makroevolutsioonilised kehaplaani muudatused
on olnud selgesti hüppelised. See võib olla aluseks põhiliste metazoa taksonite
tekkel ja seega ei maksa seal otsida sugugi mikroevolutsioonilist sammhaaval
kuhjuvat järjepidevust
annaabi.ee 
