administratsiooni omavoli. Keerulisem on küsimus sellest, kas kehtiv põhiseadus võimaldab anda praeter legem määrusi. Õigusteadlane V. Lang jõudis põhjalikult 1937.a. põhiseaduse määrusandlusõiguse alust analüüsides järeldusele, et legaalkonstruktsioon "määrusandlus seaduse alusel" lubab praeter legem määruste andmist. Samal seisukohal on olnud ka Austria põhiseaduse tõlgendajad. Näiteks väitis L. Adamovich, et konstruktsioon "auf Grund der Gesetze" (seaduste alusel) lubab praeter legem määrusi. Selline järeldus on teatud mõttes loogiline, sest seadus, millega delegeeritakse praeter legem määrust andma, on aluseks määrusele ning samaaegselt täidetakse nimetatud määrusega ka volitusseadust, selles sisalduvat kohustust õiguslikult reguleerida ühte või teist valdkonda. Muidugi, legaalsuse põhimõte nõuab siin volituse täpset, nii ajalist kui ka esemelist piiritlemist
administratsiooni omavoli. Keerulisem on küsimus sellest, kas kehtiv põhiseadus võimaldab anda praeter legem määrusi. Õigusteadlane V. Lang jõudis põhjalikult 1937.a. põhiseaduse määrusandlusõiguse alust analüüsides järeldusele, et legaalkonstruktsioon "määrusandlus seaduse alusel" lubab praeter legem määruste andmist. Samal seisukohal on olnud ka Austria põhiseaduse tõlgendajad. Näiteks väitis L. Adamovich, et konstruktsioon "auf Grund der Gesetze" (seaduste alusel) lubab praeter legem määrusi. Selline järeldus on teatud mõttes loogiline, sest seadus, millega delegeeritakse praeter legem määrust andma, on aluseks määrusele ning samaaegselt täidetakse nimetatud määrusega ka volitusseadust, selles sisalduvat kohustust õiguslikult reguleerida ühte või teist valdkonda. Muidugi, legaalsuse põhimõte nõuab siin volituse täpset, nii ajalist kui ka esemelist piiritlemist
annaabi.ee 
