Lapimaa
saamiseks. Koonusjalt kuuselt langeb lumi oksi murdmata maha. Lehtpuudest ja põõsastest
kavavad taigas eelkõige kased, ka pihlakad, haavad, lepad jt vähe nõudlikud puud. Põõsaid ja
rohttaimi on taigametsas suhteliselt vähe, ses valgustingimused on nende kasvuks kehvad.
Metsa all kasvab rohkem sammalt ja igihaljaid taimi nagu mustikas, pohl, sinikas jt.
Lopsakam rohurinne kasvab jõeäärsetel aladel, kus kevadel vesi üle ujutab, sest puudel on
seal raske kasvada. ;adalikke katavad sood.
Loomastik pole eriti liigiliselt rikas, sest pimedas metsas leidub vähe toitu ja soodel saavad
hakkama vähesed. Okasmetsa loomad toituvad peamiselt puude okastest, seemnetest ja
koorest (nt põder, orav). Kiskjateston esindatud hunt,ilves, rebane, karu, nugis, kärp, naarits.
Olulist rolli mängivad rändlinnud, kes toituvad rohketest putukatest, kes talveunest ja
veekogudest väljuvad (sääsed jt). Ka leidub kohapealseid linde: metsis, laanepüü, kassikakk,
vint jt.
annaabi.ee 
