Eestlased olümpial sõdadevahelisel perioodil
maratonijooksja Jüri Lossman juba hõbemedali. Väga edukad olid Eesti
kergejõustiklased 1930ndatel, mil Arnold Viiding ja Aleksander Kreek
tulid Euroopa meistriteks kuulitõukes.1920. Jüri Lossman võitis
Antwerpeni olümpial maratonijooksus hõbemedali kaotades esikoha vaid
12,8 sekundiga. 1924. aastal pariisis võitis Aleksander Klumberg
pronksmedali kümnevõistluses, asudes starti 1922. a. Helsingis
püstitatud maailmarkordi omanikuna. 1936. Berliini olümpial võitis
Adalberts Bubenko 50 km käimises pronksmedali. 1934. aastal alistas
Kalev Kotkas esimese eurooplasena kõrgushüppes 2m(2.01), tulles
Euroopa meistriks. 1938. aasta Emil võitis hõbeda ja oli kettaheites
neljas.
Eestlased 1920. aastate olümpiamängudel
E.S.S. "Kalevi" poolt Belgia Olümpiakomiteele saadetud
osavõtutaotlusele saabus küllalt lootusetult kõlav vastus: võistlejate
ülesandmine olümpiamängudeks võib toimuda Venemaa
Olümpiakomitee kaudu, kuna Eesti Vabariik ei ole ROK-i liige