"Mäeküla piimamees" Eduard Vilde
mitte silenema, kõnd kaotab vohmaka õõtsuvuse, käed kepiga lahkuvad ristluult, vabale liikumisele andudes,
ja virgunud ning julgenenud silm näikse vanas vaateringis palju uut tabavat.
Kaheteistkümnes peatükk: Pealtnäha õnnelik Tõnu aga hakkab Mari arvates muutuma jälle väsinud
ja pahaseks meheks. Tõnule käib vastu, et Mari käib mõisniku juures ja palub tal mitte minna.
Nädalapäevad hiljem olid Kremeri-härral Särgverest külalised: kõik kolm õde ja vend Adalberg. Nad
veetsid aega mõisa ümbruses ja vaatasid Kremeri karja. Kuid karjas oli sõnn kellele külalised ei
meeldind. Kuna kellegil polnud punast värvi asju siis ei tehtud temast välja kuid korraga viskas sõnn ühe
inimese seltskonnast õhku. Tahtis sõnn veelkord tõugata kuid sai raske löögi toobripuuga kuklasse.
Korraga avastati, et löögi sai Mäeküla peremees iise. Nägu vahakarva, huuled sinised, lamas murul ja
ütles eesti keeles: aidake mind tuppa!
annaabi.ee 
