Kontserti retsensioon
assai`ks" üle läks, oli tegemist tõenäoliselt esitatud teostest minu
lemmikuga. Põhjuseks võiks olla ehk pala hüppeline, kuid kaasakiskuv
meloodia. Teos algas aeglaselt ja vaikselt, võiks öelda, et ka kurvameelselt.
Edasi muutus muusika pisut valjemaks, kusjuures tempo jäi esialgu
muutumatuks. Seejärel jäi muusika jälle vaiksemaks ning mulle tundus, et
vaiksed perioodid teoses muutuvad valjudeks ja vastupidi mingi korrapärase
süsteemi alusel. "Adagios" asendusid rõõmsad toonid aeg-ajalt kurbadega.
Pärast pausi hakati esitama põhjanaabrite läbi aegade tuntuima
helilooja Jean Sibeliuse muusikat. Täpsemini muusikat näidendile "Surm".
Esimene ettemängitud osadest kandis pealkirja "Valse triste". Seda teost
võiks kõige paremini iseloomustada ehk äärmusteni muutuv tempo ning
Sibeliuse puhul tüüpiline põhjamaine kargus. "Valse tristele" järgnev
"Conzonetta" jäi mul mõjuvatel põhjustel kahjuks kuulmata. Kolmas
annaabi.ee 
