Näidendi läbivaks mõtteks on "Arstid ei tea midagi...". Kui päris aus olla, siis terve etenduse aja polkovniku lesk oma lõppematu jutuvadaga ainult seda tõestada püüabki. Ta jutustab oma lauakaaslastele, kuidas arstid on ikka nii lollid ja kuidas tema enda nimele haigusi kirjutada laseb. Lugeja kohtab hulganisti võõrkeelseid väljendeid, mis erinevaid haigusi üksteisest eristavad, alustades nihilissimus acutusest ja lõpetades kaunikõlalise Logorrhoea gradus gravisega. Ja kui näidendi lõpu eel selgub, et polkovniku lesk ootamatult lolliks on tehtud, sest tema arstidelt väljapinnitud haigused kandsid endas kõik mingeid suurusehullustuse sümptome, siis tuleb siin millegipärast sisust kõrvalekalduv lõpp. Äkki selgub, et Autor on teinud endast tugevama isiksuse ning seetõttu on ise sunnitud lese ees taanduma. Ma ei ütle, et sellisel lõpul
Näidendi läbivaks mõtteks on "Arstid ei tea midagi...". Kui päris aus olla, siis terve etenduse aja polkovniku lesk oma lõppematu jutuvadaga ainult seda tõestada püüabki. Ta jutustab oma lauakaaslastele, kuidas arstid on ikka nii lollid ja kuidas tema enda nimele haigusi kirjutada laseb. Lugeja kohtab hulganisti võõrkeelseid väljendeid, mis erinevaid haigusi üksteisest eristavad, alustades nihilissimus acutusest ja lõpetades kaunikõlalise Logorrhoea gradus gravisega. Ja kui näidendi lõpu eel selgub, et polkovniku lesk ootamatult lolliks on tehtud, sest tema arstidelt väljapinnitud haigused kandsid endas kõik mingeid suurusehullustuse sümptome, siis tuleb siin millegipärast sisust kõrvalekalduv lõpp. Äkki selgub, et Autor on teinud endast tugevama isiksuse ning seetõttu on ise sunnitud lese ees taanduma. Ma ei ütle, et sellisel lõpul
annaabi.ee 
