Raamatu „Nero“ analüüs
Raamatus võis näha, kuidas Nero suhtumine üldse elusse Acte
juuresoleku mõjul muutus. Poppae Sabina kui asendaja juuresolek pigem kibestas teda veelgi
rohkem, kuigi tema seda õnneks pidas. Temast sai julmur. Liiga suur armukadedus on isekus
ning tegelikult mitte päris armastus, eriti Poppae Sabina näitel, kes otse kui vikatiga Nero
lähedastel päid otsast niita lasi, kahtlusi külvas. Acte oli see, kes tegelikult Nerot õnnelikuks
oleks teinud. Octavia armastas Nerot nagu Actegi tõeliselt andestades talle kõik
abielurikkumised ning mõeldes rohkem sellele, mis Nerot õnnelikuks teeb.
Teine oluline moraal on see, et elu võib olla väga karm, kuid enda õilsamad põhimõtted tuleb
säilitada ka kõige hullemais elutormides, sest muidu kaotab inimene iseenda. Rooma
tulekahjus kehastunud Acte pärast plahvatanud kibestumus ning viha jumalate vastu muutis
Nero oma viha teiste peale välja valavaks julmuriks. Mul õnneks nii dramaatilist näidet oma
elust tuua ei ole