abil. Linnade ja põldude kaitseks rajati kividega kindlustatud terrasse, mis kaitsesid inkasid väga edukalt ka vaenlaste eest. Põllundus Inkade kultuuri on nimetatud ka põlluharijate kultuuriks. Põllukultuuride kasvatamine oli tähtsaim elatusala (karjapidamist ei tuntud). Levinuim taim oli mais, mis oli pühamaiks inimtoiduks (sellega oli isegi kalender seotud). Kasvatati veel: puuvilla, punast pipart, magusat acira- juurt, erinevaid kõrvitsa-, oa- ja tomatiliike ning püha kooka. Kõrgematel aladel asendas maisi kinoa, sest see talus külma paremini. Kõige kõrgematel aladel valitsesid kartuliliigid. Põllundus Põldusid hoiti kasutuskõlblikena võimsate niisutussüsteemide abil. Üheks inkade saavutuseks oli oskus põldusid väetada. (Väetisena kasutati näiteks fekaale, laamasõnnikut, kalu, kalarappeid, adrut ja kompostmulda.)
Kuna karjapidamist ei tuntud, oli põllukultuuride kasvatamine tähtsaim elatusala. Kõige sagedasem taim oli mais, mis oli inkadele väga oluline. Isegi nende kalender oli maisi külvamise, kastmise, hooldamise ja vilja lõikamise järgi koostatud. Maisi ei kasutatud loomasöödana, nagu ülejäänud maailmas, vaid see oli kõige pühamaks inimtoiduks. Seda kasvatati Peruu madamatel aladel, kuid oli ka teisi taimi. Näiteks puuvill, punane pipar, magus acira-juur, erinevad kõrvitsa-, oa- ja tomatiliigid ning püha kooka (püha kooka oli inkariigi kuulsaim narkootikum, mida näriti lubjaga segatult). Kõige kõrgematel aladel valitsesid kartuliliigid. Inkade käsutuses olid ka võimsad niisutussüsteemid kõrbes, mille abil põldusid kasteti. Üheks inkade saavutuseks oli oskus põldusid väetada. Väetisena kasutati näiteks fekaale, laamasõnnikut, kalu, kalarappeid, adrut ja kompostmulda. Inkade koduloomad
annaabi.ee 
