presidendi otsevalimised (2004). Progressi on aeglustanud aga poliitiline ja majanduslik ebastabiilsus, sotsiaalsed rahutused, korruptsioon ja terrorismiaktid. Siiski on viimastel aastatel majanduskasv olnud märkimisväärne. Kuigi eri religioonidesse ja etnilistesse gruppidesse kuuluvate inimeste vahel on suhted enamasti rahulikud, on esinenud ka rahulolematust ja vägivalda.[24] Poliitiline lahendus leiti ka relvakonfliktile Acehi separatistidega, kellega sõlmis keskvalitsus rahuleppe 2005. aastal 19.20.sajandi vahetusel elas Palestiinas kõigest paarkümmend tuhat juuti. 19.sajandi lõpul tekkis sionistlik liikumine juutide rahvuslik (natsionalistlik) liikumine, mille eesmärgiks oli oma kodumaa taasrajamine Palestiinas.Tollal elas juute kõigis Euroopa riikides, eriti aga IdaEuroopas (Venemaa lääneosas, Poolas, AustriaUngari aladel jm) Alates 20.sajandi algusest hakkas Palestiinas kiiresti suurenema juudi
Tänu kellele pole meil kodusõda? 2007. aasta 26. aprilli õhtupoolikul seisin ma Tallinna Lennujaamas ja kuulasin ETVst kaitseminister Jaak Aaviksoo väiteid, et kaitseminister peab näitama, kuidas ta oskab sõda pidada, ning vaatasin sinna kõrvale eriti irooniliselt mõjuvat reklaami "Euroopa Liit seisab rahu eest kogu maailmas". Mõned tunnid hiljem meenus mulle, kuidas Indoneesias Acehi provintsis kodusõja ajal kohalikud pidasid kinni autosid, et kontrollida, kas inimesed ikka atsehi dialekti räägivad. Need, kes ei rääkinud, lasti maha või vähemalt nii mulle sealtsamast provintsist pärit tõlk rääkis. Tolle õhtu alguses ma igaks juhuks vältisin Tallinna tänavatel eesti keele rääkimist kuid see hirm osutus alusetuks. Nii oma tugeva eesti aktsendiga venekeelsete, eesti- kui ka ingliskeelsete pärimiste peale ("Kas te panite
annaabi.ee 
