Muusikaelu ja ooper 19. sajandil. 19. sajandi üldiseloomustus
k. pinge, surve, stress), mida iseloomustab samuti kiire või
kiirenev tempo, järjest tihenev faktuur.
Säilib numbriooperi struktuur.
Gioacchino Rossini (1792-1868). Sündinud Pesaros, suri Pariisi lähedal. Tema 39 ooperit mahuvad ajavahemikku
1810-1829. Esimene suur edu ooperiga ,,Tancred" (keskaja rüütlilugu; libreto aluseks on Voltaire'i tragöödia; esietendus
Veneetsia, 1813). Ooperis ,,Elisabeth" (1815) pole secco-retsitatiive, üksnes accompagnatod. Veel oopereid: ,,Othello"
(Shakespeare'i järgi) 1816, kusjuures eriti tähelepanuväärne on viimane vaatus, Desdemona ja Othello suur stseen, mis
on läbiva muusikalise arendusega. Samal aastal (1816) valmib opera buffa ,,Sevilla habemeajaja" (Il barbiere di
Siviglia; libreto põhineb Beaumarchais' Figaro-triloogia esimesel osal). Itaalia-ajast võiks veel nimetada oopereid
,,Tuhkatriinu" (La Cenerentola), ,,Mooses" (melodramma sacro; ainestik Vanast Testamendist Mooses viib oma
annaabi.ee 
