Islami meditsiin keskajal
kehadest, mis inimese keha sisse lähevad ja haigust põhjustavad. Ka üks teine samaaja arst,
Ibn al-Khatib, avaldas sellekohast arvamust. Nimelt ta täheldas, et haigeks jäävad need kes
nakkushaigetega kokkupuutuvad ning et oma rolli haiguse ülekandumises mängivad ka riided,
ehted jmt.
Islami arstid olid suured avastajad ka hambaravis. Esimene tekst mis käsitleb hambakirurgiat
pärineb just sealt. Kuulsamad hambaravi arendajad on Abulcasis ja al-Gazzar. Viimase
kuulsam töö hammaste taastamise kohta tõlgiti hiljem ka ladina keelde, nime all ,,Viaticum".
Temalt pärineb ka esimene ravi hamba kaariese vastu. Al-Gazzar oli ka esimene, kes soovitas
hambaaukude ravimiseks arseenisegu. Arseenisegu soovitas ta kaariese vastu. Avicenna oma
,,Meditsiini kaanonis" pühendas mitmeid peatükke hambaravile. Al-Gazzarist mõjutatult andis
ta omi nõuandeid kaariese ravimiseks, nt küpressi, muru, pipart jne. Siiski, nii al-Gazzar kui