Keskaeg - kirik
Oma valitsemise ja religioossete tavade poolest meenutavad kollegiaatkirikud
katedraale, aga seal pole piiskoppi ega piiskopikohustusi. Neid toetati kohati üpris
ulatuslike maaaladega, kas siis kirikute poolt või benefiitside näol.
P. Birgitta ordu - 1346. aastal rajas Püha Birgita Püha Birgitta Ordu. Ta oli rootsi
aadlidaam, kes lõi oma kloostri. Püha Birgitta ühendas munkade ja nunnade kloostreid,
kes jagasid ühte kirikut. Birgitta ordus töötasid mungad kaplanitena ja nunnad
abtsissidena. Nunnad juhtisid munki Birgitta ordus.
Kerjusordud
13. sajandi alguses, üleminekul kõrkeskajal hiliskeskajale, algass munkluse ajaloos taas
uus ajastu. Tekkisid poolreligioossus ja kerjusordud (mendikandid), kellest tähtsaimad
olid dominiiklased ja frantsisklased. Nad leidsid viisi kuidas tollal uued rahva- ja
vagadusliikumised siduda kirikuga.
Kerjusordud valisid uue eluviisi: vastupidiselt benediktlastele, kes omasid vandetõetust,
annaabi.ee 
