A.dumas Kolm musketäri terve raamat
tal neid peaks olema, kordas mileedi tema ees teenrile kogu viimast osa oma
korraldustest.
Mileedi esitas mõned küsimused sõiduki kohta; see oli kolmehobusekaless, mida
juhtis postipoiss; Rocheforfi teener pidi kullerina ees ratsutama.
Mileedi kartis asjatult, et proua Bonacieux temas kahtleb. Vaene noor naine oli liiga
puhta hingega, et kahtlustada ühte naist niisuguses alatuses. Ka oli talle täiesti tundmatu
krahvinna Winteri nimi, mida ta kuulis abtissilt, ja ta ei aimanudki seda, et üks naine võis
tema õnne-tustes nii suurt ja saatuslikku osa mängida.
«Te näete, kõik on valmis,» ütles mileedi, kui teener oli väljunud. «Abtiss ei kahtlusta
midagi ja usub, et mulle tuldi järele kardinali käsul. See mees annab veel viimased
korraldused. Sööge natuke, jooge tilgake veini ja lahkume.»
«Jah,» lausus proua Bonacieux masinlikult, «jah, lahkume!»
annaabi.ee 
