Igaviku, ajatusetunne. Sõda → pettumine kogu ühiskonnas ja selle väärtustes. Tekkisid mässumeelsed kunstnike rühmad. G. de Chirico Metafüüsilise kunsti looja „Suur metafüüsik“ „Evangeelne natüürmort“ C. Carra Dada – maailm on sõge ja kuritegelik. (=> ka „korralikud kodanikud“) Veiderdav kunst tekib ka varem USA’s 1916 Zürichis. Kabareeetendused Voltaire’i kabarees. Publiku šokeerimine absurdsustega ja endast välja viimine. Mõjutas samuti sürrealismi Ilu, heade kommete, poliitiliste ideaalide naeruvääristamine. Hans (Jean) Arp – dadaist Rahvuselt sakslane Pariisi kodanik Kollaaže palju, isegi assamblaaž „Naise torso“ – skulptuur „Lill-vasar“ Hiljem abstraktne skulptuur (meenutas looduse vorme) Marcel Duchamp – dadaist Elas New Yorkis (1915 läks sinna, et pääseda sõjaväest) Pilas nt futurismi
Henri Rousseau "Unenägu" Henri Rousseau "Jalgpallimängijad", "Naine eksootilises metsas". Henri Rousseau "Magav mustlastüdruk" Henri Rousseau "Troopiline mets ahvidega". Ivan Generalic "Puuraiujad" Ivan Generalic "Isahirvede pulm", maaling klaasil. Niko Pirosmanasvili Niko Pirosmanasvili loomamaalid. KUNST 1. MAAILMASÕJA AJAL · Paljud kunstiinimsed pettusid kogu ühiskonnas ja selle väärtustes · Põlati nn. keskmist kodanikku · Absurdsustega sokeerimine ja endast välja viimine · Väärtuste (ilu, heade kommete, poliitiliste ideaalide) naeruvääristamine DADAISM · 1917 dada kunstigalerii rabav uudsus · Eelistati kollaaze ja montaaze juhuslikest väärtuseta materjalidest · Kõrvaline oli traditsiooniliste, püsivast materjalist kunstiteoste loomine · Visuaalsete kujundite osalemine etendustes või sõnalise loomingu lisana · Levist trükistena (ajakirjad, plakatid, lendlehed)
Üks rühmitus koondus Zürichi linnas Šveitsis. 1916. aastal asutasid nad nn. Voltairei kabaree, mis korraldas skandaalseid etendusi ühes väikeses kohvikus. Pahaaimamatule publikule esitati nn. müramuusikat ja seoseta sõnadest poeeme, karjuti näkku solvanguid. Kunstnike arvates oli maailm sõge ja pahatahtlik ning “korralikud kodanikud” on seetõttu enese teadmata kuriteo kaasosalised. Selleks, et mõistlikke inimesi seda taipama panna, tuli neid absurdsustega šokeerida ja endast välja viia. Naeruvääristati kõiki väärtusi – ilu, häid kombeid, poliitilisi ideaale. Inimestele taheti näidata kaose ja pimeda juhuse kõikvõimsust. Juhuse kaudu leidsid kunstnikud oma tegevusele ka nime – dada. Järgmisel aastal asutasid nad dada kunstigalerii, milles eksponeeriti mitte ainult enda, vaid ka mitmete sõjaeelsete kunstnike töid. Valiku aluseks polnud aga vormilised sarnasused või ühtne stiil, vaid võimalikul rabav uudsus
matemaatilistel reeglitel. Paljud inimesed ei olnud aga kunstitegemist õppinud ja soovisid maalida lihtsalt enda lõbuks. Neid hakati nimetama naivistideks. Naiivset kunsti on peetud lähtuvaks ainult kunstniku kordumatust isikust ja just sellega seletatakse naivistliku kunsti värskust ja ainulaadsust. Esimese maailmasõja ajal sai populaarseks dadaism. Dada kunstnike arust oli maailm sõge ja kuritegelik ja et inimesi taipama panna tuli neid absurdsustega sokeerida. Seetõttu naeruvääristati kõike ilu, häid kombeid, poliitilisi ideaale jne. Andre Breton otsis aga järjekindlamat ja positiivsemat suunda, kui dadaism ning selleks saigi sürrealism. Sürrealistide eesmärgiks oli elu ja kunstivahelise piiri kaotamine või kahtlaseks muutmine. Saksamaal püüdis uus kunstikool ,,Bauhaus" trotsida sõjakaotuse masendust ja ühiskondlikku kaost ning näidata teed progressile.
annaabi.ee 
