"absurdsemana" - 1 õppematerjal

Keskaja filosoofia seotus religiooniga

ajastute seisukohalt äärmine konservatiivsus. Usk ja mõistus Küsimuses, kas usk ja mõistus on ühitamatud või mitte ning kumb on olulisem, kujunes keskaja filosoofias välja kolm seisukohta. Esimene seisukoht: usun, sest see on absurd (ld credo quia absurdum). Kristliku kirjaniku Tertullianuse (u 160­220) arvates on inimmõistus oma võimete poolest piiratud ning nö kõrgemad usutõed jäävad paratamatult arusaamatuks. Neid tõdesid ei saagi mõistusega võtta. Mida absurdsemana nad piiratud inimmõistusele näivad, seda enam nad selle arusaamisvõimet ületavad ning seda enam usku väärivad. Teine seisukoht: usun, selleks et mõista (ld credo ut intellegam). Anselm Canterburyst (1033­1109) oli arvamusel, et ainult usu läbi valgustatud inimmõistus on suuteline mõistma jumalikke tõdesid. Kui inimene on sellise ususeisundi saavutanud, siis ei räägi need tõed ka tema mõistusele enam vastu. Analoogne on Thomase Aquinost (1225­1274) arusaam: meie