Keskaja filosoofia seotus religiooniga
ajastute seisukohalt äärmine konservatiivsus.
Usk ja mõistus
Küsimuses, kas usk ja mõistus on ühitamatud või mitte ning kumb on olulisem, kujunes
keskaja filosoofias välja kolm seisukohta.
Esimene seisukoht: usun, sest see on absurd (ld credo quia absurdum). Kristliku kirjaniku
Tertullianuse (u 160220) arvates on inimmõistus oma võimete poolest piiratud ning nö
kõrgemad usutõed jäävad paratamatult arusaamatuks. Neid tõdesid ei saagi mõistusega
võtta. Mida absurdsemana nad piiratud inimmõistusele näivad, seda enam nad selle
arusaamisvõimet ületavad ning seda enam usku väärivad.
Teine seisukoht: usun, selleks et mõista (ld credo ut intellegam). Anselm Canterburyst
(10331109) oli arvamusel, et ainult usu läbi valgustatud inimmõistus on suuteline mõistma
jumalikke tõdesid. Kui inimene on sellise ususeisundi saavutanud, siis ei räägi need tõed ka
tema mõistusele enam vastu. Analoogne on Thomase Aquinost (12251274) arusaam: meie