Franz Kafka
ruumide, käikude ja kohtu-uurijate ja kohtu käsilastena ilmuvate
naiste rägastikku, kus liikuja kaotab paratamatult vähimagi suuna-
ja reaalsustaju, kuid võib K. näitel säilitada vähemalt kriitilise
meele ja mõistuse, mis teeb tema rännaku (protsessi) sel pööra-
sel bürokraatilisel maastikul talle kahekordselt painajalikuks. On
peaaegu ime, et K. kõige selle juures mõistuse suudab säilitada
see õnnestub tal küll ehk vaid seetõttu, et protsess tihti masi-
navärgi kõige absurdsemais keerdkäikudes takerdub, pakkudes
sellega K-le üürikest meelelahutust ja hingetõmbeaega.
Olukordade, büroode ja kohtuametnike kujuteldamatus, hullu-
meelsus hoiab romaani käigus, ega lase igavusel või lootusetusel
lõplikult võimust võtta. Sama funktsiooni täidavad «Protsessi»
naistegelased preili Büchner, põetaja Leni ja kohtuteenri naine.
Nemad hoiavad käigus nii K. kui ka lugeja huvi, tekitades «juriidi-
lises» kontekstis täiesti kohatu ja seda põnevama erootilise pinge,
annaabi.ee 
