Mehis Heinsaar
kirjanikuks olemisest. Aga et tegu on kõiki piire ületava realismiga, siis tuleks lisada pisut
tammsaarelikult: need palad kõnelevad inimese ühinemisest loodusega, inimese
ühinemisest inimesega ja kirjaniku ühinemisest vaimuga. Ja muidugi tõketest, mis
seisavad niisuguste ühinemiste ees. Vahel inimene nagu aimab, et midagi on, aga ei
mõista täielikult. Nendele klassikalistele teemadele on antud isikupärane, parajalt
absurditsev, romantiline ja muidugimõista maagiline väljenduskuju.
Heinsaar ei asu eesti noorema proosa keskmes. Seal valitseb hoopis julmem,
tavarealistlikum ja sotsiaalkriitilisem n.-ö. jumalata maailma kujutamine. Isegi romantiline
mängur Andrus Kivirähk on oma viimase romaaniga "Rehepapp" seda suunda edendanud.
Heinsaare tekste aga ei õnnestu selle jumalata aegruumi ängidesse vangistada: ta avab
lihtsalt ukse (mille olemasolu teised ehk ei märka) ja lendab minema. Muide, uuema
annaabi.ee 
