Naljandid ja anekdoodid
assotsiatsiooni pidi.
Tüüpilised valetamisnaljad on Münchhauseni-jutud jt. jahimehejutud: sabapidi puu külge naelutatud
hunti pekstakse ja ta jookseb enda nahast välja; kirssidega tulistatud ulukil kasvab kirsipuu
sarvedeks pähe; poolekslõigatud koer või hobune pannakse valepidi kokku; jahimees tirib end
juukseidpidi soost välja; hunt sööb rakmeis oleva hobuse, satub süües ise aegamisi rakmeisse ja
jääbki sõiduloomaks.
Vale- ja absurdinalja vist kauneim esindaja on juturegistreis numbri AT 1960 alla koondatud
"suurte asjade" tsükkel. Siin toimub ohjeldamatu fantaasiamäng maailma mõõtmetega, asjade
suurusvahekordade jm. omadustega. On nt. suur härg, sellel istuvad kolm venda -- üks sarvel, teine
seljas, kolmas sabarootsul; hakkavad härga jootma -- härg joob tohutuis kogustes; tuleb suur
haugas, rebib härjalt kintsu; vennad kukuvad härja seljast kolm päeva; ühele neist läheb puru silma,
annaabi.ee 
