Maailmakirjandus
aastate vahetusse. Kontaktid maailmakirjandusega hakkasid 1970.
aastatel küll nõrgenema, kuid varem tõlgitud klassikutele lisandusid James Joyce'i, Marcel Proust' jt teosed. Põhimuudatus
puudutas teksti ja tegelikkuse suhet. Kirjandus polnud enam tegelikkuse peegel, kirjanikud hakkasid looma pilte mingitest
võimalikest maailmadest suveräänsetest omailmadest. Tekstid muutusid kujundlikumaks, sümboli- ja metafoorirohkeks.
Üks peamisi vahendeid tekstimaailma ebareaalseks muutmisel oli absurdimaiguline grotesk, nt Arvo Valtoni puhul. Tegelane
polnud enam sotsiaalselt determineeritud karakter, vaid psühholoogiline või filosoofiline probleem. Autori ja tegelase suhe
muutus kahes vastupidises suunas: nende vahemaa kas vähenes radikaalselt, nii et tegelane muutus autori teisenduseks
eksperimentaalsetes situatsioonides ja "võõrastes maailmades" (Mati Unt, Vaino Vahing), või suurenes, kuni tegelasest sai
annaabi.ee 
