"absurdijutud" - 1 õppematerjal

Naljandid ja anekdoodid

pidavat. Kavalus, rumalus, juhus ja absurd Vanemad "jutustavd" naljandid (nt. enamik neist, mis Aarne-Thompsoni registris kuuluvad tüübivahemikku 1200­2000) ei lõpe puändiga. Need naljandid on selges etümoloogilises seoses elementaaarkoomiliste "praktiliste naljade" ja äpardustega, mida juhib kavalus, rumalus ja juhus. Teistes selgelt erineva alaliigi vanemas naljandikihis moodustavad valetamis- ja absurdijutud. Kavalusnaljandid. Kompositsioonimall, kus on vastandatud kaval ja rumal tegelane ning kaval petab rumalat, on vanemas folkloorses jutus üks läbivamaid stereotüüpe, mille "rakendusala" ei piirdu kaugeltki naljanditega. Selline tegelaspaar võib olla ka zoomorfne, nagu loomajuttudes ja valmides (AT 1­299), kus kavala tegelase tuntuimaks võrdkujuks Euroopas ja laiemaltki on rebane. Rumal tegelane võib olla samuti demonomorfne, nagu nn. juttudes rumalast kuradist (AT 1000­