George Berkeley eksperimentaalfilosoofia
kvaliteetideta nagu kiire ja aeglane, suur ja väike, ümmargune ja nelinurkne jne".
,, Ei ole niisugust asja", kinnitab George Berkeley, ,,nagu kümnetuhandik osa tollist, kuid on
olemas kümnetuhandik osa miilist". Berkeley seletuse järgi ei ole me võimelised endale ette
kujutama sama tolli, mis koosneks tuhandest osast. Seda ei ole olemas, sest me ei suuda seda
endale ette kujutada. Kujutluse võimalikkuse määrab ära olemise võimalikkus. Kogu
Berkeley abstraktsiooniteooria on suunatud tõestamaks, et ainult see, mis on on tajutav või
kujuteldav on reaalne, mitte aga see, mis on mõeldav. Ta redutseerib mõiste kujutluseks,
ratsionaalse empiiriliseks, üldise üksikuks.
Berkeley objektiivne empirism ilmneb tema teoses ,,Nägemisteooria kaitse ja seletus"1733.
Berkeley kirjeldab poissi, kes sündis pimedana ent vanemaks saades sai tänu operatsioonile
nägijaks. Esialgu näis poisile, et kõik esmakordselt nähtavad objektid puudutavad tema silmi