roboti teadmiste horisondi. Mudelipõhine juhtimine Instrumentaaltase hõlmab riisvara spetsiifilisi juhtimisfunktsioone. Juhtimiskontuur sisaldab ühelt poolt 3D-videojälgimissüsteemi roboti jaoks oluliste objektide positsioneerimiseks ja teiselt poolt manipulaatori liigutamise funktsioone, et instrumendid jõuaksid soovitud kiirusega täpselt sinna, kuhu vaja. Manipulaatori trajektoori kirjeldavad madalaima abstraktsioonitaseme mudelid. Kohandumine ja õppimine Tervise taastamisel räägitakse tarkadest proteesidest, mis suudavad õppida ja kohanduda vastavalt haige iseärasustele. Miks mitte luua ka robot-treenereid, mis tuntud sportlaste etalonliigutuste järgi treenivad lihaseid ja reflekse kriitilistes või maksimaalset täpsust nõudvates olukordades, õpetavad näiteks maailmakuulsa USA golfimängija Tiger Woodsi õiget lööki.
Kontekstimudelid esitatakse kitsenduste süsteemidena matemaatilisi loogikaid või algebravõrrandeid kasutades. Instrumentaaltase hõlmab riisvara spetsiifilisi juhtimisfunktsioone. Juhtimiskontuur sisaldab ühelt poolt 3D-videojälgimissüsteemi roboti jaoks oluliste objektide positsioneerimiseks ja teiselt poolt manipulaatori liigutamise funktsioone, et instrumendid jõuaksid soovitud kiirusega täpselt sinna, kuhu vaja. Manipulaatori trajektoori kirjeldavad madalaima abstraktsioonitaseme mudelid. Reaktiivse juhtimise tase (ingl reactive control) vastab inimese reflektoorsele käitumisele. Kui näiteks instrumendi ulatamisel satub kirurgi käsi liikuvale manipulaatorile liiga lähedale, peab reaktiivne juhtimine garanteerima manipulaatori ohutu peatumise või trajektoori muutuse. Reaktiivne juhtimine on sündmuspõhine ning ilmneb olukordades, mis nõuavad kiiret reaktsiooni. Roboti ,,instinktiivsed" reaktsioonid on reeglina ette määratud ja need käivitab
füüsikaga. Nagu füüsika kirjeldab osakeste liikumist, kirjeldab keel suhtluse toimimist. Traditsiooniliselt on keelt peetud keeleteaduse uurimisobjektiks. See tekitab raskestivastatavaid küsimusi andmekogumismeetodite teemal – kuidas hankida empiirilisi andmeid nähtuse kohta, mis ise on uurija valikutest sõltuv abstraktsioon – ja näitab nii keele- teadust füüsikaga võrreldes ebasoodsas valguses. Kui aga minna ühe abstraktsioonitaseme võrra allapoole, pidada suhtlust uurimisobjektiks ja keelt teooriaks, siis asetub kõik ilusti oma kohale. Keeleteadus on siis umbes samasugune metadistsipliin nagu füüsika ajalugu või füüsika didaktika, mida ei peagi saama füüsika endaga empiirilisuse poolest võrrelda. 6.3 Keele ja kõne seos Niimoodi määratletud keele saamisviis peaks olema ilmne: keel on teiste inimeste kõne pikaajalise jälgimise, sealsete seaduspärasuste
annaabi.ee 
