Õiguse üldteooria
õigusteadlastele.
„Õigusteadusliku mõtlemise“ ja „juriidilise mõtlemise“ eristamine tähendab lisaks seda: kogu
õiguslik mõtlemine levelite 1-3 tasemel ei tähenda nendevaheliste sidemete mittenägemist või
koguni mittetunnistamist. Kogu õigusliku mõtlemise aluseks saab olla ainult õiguslik
praktika, mis toob endaga kaasa tervikliku juriidilise mõtlemise võimalikkuse ja samas
vajalikkuse. Samas toob alles level 4 või sellele järgnevad tasandid (abstraktsiooninivood)
endaga kaasa võimaluse, et õigusteoreetiline uurimistöö saaks oma kasutusse kõik teadusliku
(kuni filosoofilise tasandini välja) uurimistöö jaoks tarvilikud vahendid.
Traditsiooniline juriidiline mõtlemine on aga selgelt normatiivne juriidiline mõtlemine, mis
muudab juriidilise mõtlemise enda „empiiriliseks“, deskriptiivseks uurimiseks.
II teema. Õigusteaduse metodoloogia
1. Süstemaatiline osa: kesksed mõisted õiguses
1.1. Inimene õiguses
1.2. Tegu õiguses