Õiguse üldteooria
Analoogia on ÕN-ide
rakendamine õigusega mittereguleeritud või ebapiisavalt reguleeritud eluliste asjaolude
suhtes, mis vajavad reguleerimist.
a) esmalt seaduse analoogia – leian õiguskorrast sarnast olukorda korrastava normi.
Üldjuhul sarnase rakendamine lubatud, va karistusõiguses – seal analoogia keelatud. Kui
sarnast normi pole, siis edasi:
b) õiguse analoogia – tuginen oma otsuses mõnele õiguse printsiibile, nt võrdne
kohtlemine, proportsionaalsus jne. Kui ÕN=abstraknte käitumismall, siis printsiip on veel
abstraktsem. Nt loobumine haginõudest, karistuse täideviimisest – nende alusel saame
konstrueerida põhimõtte, et on olemas võimalus loobuda õigusemõistmisest.
Kui tõlgendamisest ega ka analoogiast abi ei ole, peab õiguse rakendaja tegema otsuse,
lähtudes loomuõigusest. Kui ka sellest ei piisa, on kohtunik õigustatud looma õigust, kuid ei
tohi seejuures üldtunnustatud õiguse põhimõtetega vastuollu minna.
annaabi.ee 
