Semiootika ajalugu
Mingeid reaalseid universaale ei eksisteeri. Kuid nad ei ole fiktsioonid (nagu arvas
Scotus), vaid abstraktsioonid, mis toetuvad asjade "sarnasusele", mitte olemusele.
Asuvad hinges ja tekivad sõltumatult tahtest ja mõistusest, loomulikul moel --
esmane intuitiivne eseme ettekujutus mõistuses (intentio prima) mõistuse suunatus
nendele ettekujutustele kui objektidele (intentio secunda), teisene aktesemeline
olemine teadvuses. Seda teisest akti nimetab O. prima cognitio abstractiva /esmane
kognitiivne abstraktsioon/ ja see on juba üldine ning on välise olemise märgiks.
Universaale nimetas terminiteks, mis tähistavad paljusid objekte ja suhteid (mitte
vaimseid olemusi, nagu väitsid realistid). Need terminid on vaid tinglikud tähised ja
neile ei vasta mingid vaimsed olemused ja mingid erilised omadused.
PortRoyal'i grammatika 1660
Antoine Arnauld ja Claude Lancelot
Toetuvad mitte ainult loogika seadustele ja ühele klassikalisele keelele, vaid
annaabi.ee 
