Eesti uusima aja ajalugu
ametlikult rootsi krooniga võrdsustatud, vähendasväärtust samuti 1/3). Eestis üritati
kriisist üle saada traditsiooniliste vahenditega. Palkade vähendamine, kulude
kärpimine jne. Peamine probleem see, et töötuse arv kasvas metsikult. Töötutele
hädaabitööd suurt füüsilist jõudu nõudvate ettevõtmistega. Keskmine töötasu päevas
oli 1 kr, mis võimaldas 1 inimesel enam-vähem ära elada. Riigieelarvet survestas ka
asjaolu, et riik ürtas abistada ettevõtjaid. Aktiivselt abstati põllumajandust, maksti
ekportpreemiaid, kes suutsid midagi eksportida. Maksti kinni ka piimatoodete
omahinna ja turuhinna vahel. Asutati riigi viljasalv, mis hakkas kokku ostma
toiduteravlija nisu ja rukkis, makstes nende tootjatele turuhinnastkõrgemat tasu. See
aitas põllumajandusel ja tööstusel püsima jääda, kuid mõjusid negatiivselt
rigieelarvele. Abinõud küll kriisi survet leevendasid, kuid ei võimaldanud sellest välja
tulla