Naftareostus ja selle mõju veekogule
Naftareostusega kokkupuutel hävib lindude looduslik lipiidne
kaitsekiht. Tänu sellele kaitsekihile lindude suled ei märgu. Lindude sulestik toimib kaitsva
kihina kehasoojuse hoidmisel ning tagab lindudele lennuvõime ja ujuvuse. Lipiidne kaitsekiht
võib saada kahjustatud lipofiilsete saasteainete poolt. Naftareostuse tagajärjel jäävadki
veepinnale just need samad lipofiilsed saasteained, mis kahjustavad lindude kaitsekihti.
Naftareostusega kokkupuutel lindude sulestik absordeerub saaste-ainetega kokkupuutel
kiiresti ja tekivad augud kaitsekihti. Juba väiksema ava tekkimisel pääseb vesi lindude
sulestikku, mõjutades nende kehasoojust. Linnule lõppeb sulestiku märgumine tavaliselt
surmaga, kuna sulgede vahel olev õhk, mis hoiab kehasoojust asendub veega ja linnu keha
alajahtub. Lind muutub järjest raskemaks ja vajub järjest sügavamale vette. Lindude
lennuvõime kaob. Olenevalt naftareostuse suurusest oleneb kas lind hukub tundide või
päevadega