Mullateaduse üldosa
1. Tuum
2. Elektriline kaksikkiht tuuma pinnal kaks vastasnimeliselt laetud ioonide kihti.
Seesmist kihti nimetatakse elektrilaengut määravaks ioonide kihiks.
Selle peal asuvat kihti nimetatakse vastasioonide kihiks, mis jaguneb omakorda
seesmiseks liikumatute ioonide kihiks ja väliseks difuusseks kihiks. Ioonide difuusne
kiht esineb ainult märjas mullas.
Elektrilaengut määravate ioonide kihti koos liikumatute vastasioonide kihiga nimetatakse
absorbseks kihiks.
Kolloidosakesi, mille tuuma pindmised molekulid dissotsieeruvad happena st. eritavad
lahusesse vesinikioone (H+), nimetatakse happelisteks ehk atsidoidseteks kolloidideks.
Kolloidosakesi, mille tuuma pindmised molekulid dissotsieeruvad alustena st. eritavad
lahusesse hüdroksüülioone (OH-), nimetatakse aluselisteks ehk basoidseteks kolloidideks.
Osad elemendid (Fe, Al, Mn jt) dissotsieeruvad kolloidses olekus sõltuvalt keskkonna
reaktsioonist kas happena või alusena