Mongstad kivisöel töötav soojuselektri- jaam CO2 kahandamise meetodid 3 meetodit söeelektrijaamade CO2 püüdmiseks Põletamisjärgne tavalise jõujaama heitgaasid suunatakse kuni 50m kõrgustesse absorbertornidesse, kus keemiliste protsesside käigus (reaktiiviks amiinid) seotakse 85-95% CO2-st. Seejärel absorbermaterjal suunatakse desorberisse, kus lisaenergia abil saab CO2 kätte, see veeldatakse kõrge rõhu all ja ladestatakse mujal. Katsetatakse nt. Taanis Esbjergis. Efektiivsus kokkuvõttes siiski väike ja kütusekulu suureneb 10-35%, aga peaaegu ainus meetod olemasolevate jõujaamade jaoks.
Kahandamise võimalused: CO2 pumpamine maaalustesse tühimikesse (gaasimaardlad, kaevanduskäigud, soolalademed); CO2 eraldamine heitgaasidest, keemiline sidumine ja ladestamine. USA-Norra ühisprojekt nägi ette 275 MW võimsusega Mongstad kivisöelektrijaama puhul 90% CO2 emissioonist maa alla pumbata. 3 meetodit söeelektrijaamade CO2 püüdmiseks Põletamisjärgne tavalise jõujaama heitgaasid suunatakse kuni 50m kõrgustesse absorbertornidesse, kus keemiliste protsesside käigus (reaktiiviks amiinid) seotakse 85-95% CO2 -st. Seejärel absorbermaterjal suunatakse desorberisse, kus lisaenergia abil saab CO2 kätte, see veeldatakse kõrge rõhu all ja ladestatakse mujal. Katsetatakse nt. Taanis Esbjergis. Efektiivsus kokkuvõttes siiski väike ja kütusekulu suureneb 10-35%, aga peaaegu ainus meetod olemasolevate jõujaamade jaoks. Põletuseelne kivisüsi eelnevalt gaasistatakse, mille käigus saadakse
annaabi.ee 
