Mürgine ja väga tuleohtlik. Kuna dikloroetaani ohtlikkus avaldub tema sattumisel pinnasesse ja sügavamale maapinda, tuleb selle vältimisele dikloroetaani ladustamisel eriliselt tõsist tähelepanu pöörata. Kuulub püsivate orgaaniliste ainete hulka ja võib kanduda kaugele. Atmosfääris laguneb dikloroetaan 30300 päeva jooksul teisteks kemikaalideks, eeskätt CO2 ja HCl (viimane on hapestumist ja udu tekitav ühend). Toksilisus avaldub välispidiselt, ta on naha kaudu kergesti absorbeeruv aine, ärritab silmi, nina, hingamisteid, võib kahjustada kopsu ja avaldab kantserogeenset toimet. Kasutatakse lahustina aga ka taimekaitsevahendina. Halotaan CF3CHBrCl. Värvuseta 50,2 oC juures keev omapärase lõhnaga vedelik. Halotaan ei põle ega moodusta õhuga plahvatavaid segusid. Kasutatakse inhalatsiooninarkoosis. Halotaan toimib anesteesias nagu eeter aga puudub erutusstaadium ning kirurgiline anesteesia saabub 3-5 minutiga
Õhu paneb liikuma õhurõhkude erinevus: ( temperatuuride erinevus;tuul;ventilatsioon). Konvektsioon võib toimuda: läbi tarindi , läbi tuuletõkke , tarindi sees , tarindi pinnal. 20. Soojuskiirgus. Soojuskiirgus 1) energia levib elektromagnetlainetena; 2) soojus kandub edasi ilma materjali vahenduseta; 3) kõik kehad, mille temperatuur on > 0K, kiirgavad soojuskiirgust; 4)soojuskiirgus sõltub: (kiirgava pinna temperatuurist; kiirgava pinna omadustest); 5) kiirgus jaotub ( - absorbeeruv osa; - tagasipeegeldunud osa; - läbinud osa. + + = 1 21. Millest sõltub piirde soojapidavus? 22. Piirde soojuspidavus ehk soojustakistus sõltub: kasutatud materjalidest; materjalide paksusest; külmasildade olemasolust. 23. Materjali soojuserijuhtivus; soojuserijuhtivuse suurust mõjutavad tegurid. 24. Materjali soojuserijuhtivus väljendab soojusvoolu vattides, mis läbib 1 m paksuse ja 1 m2 pinnaga materjalikihi, kui temperatuuride vahe vastastikuste pindade vahel on 1 K.