füüsikaliseks adsorptsiooniks (iseloomulikud nõrgad van der Waalsi jõud) ja kemosorptsiooniks (iseloomulikud kovalentsed sidemed). Füüsikaline adsorptsiooni alla kuuluvad ka elektrostaatiliste jõudude mõjul tekkivad sidemed. 47. Absorptsioon ja adsorptsioon (erinevus). Absorptsioon on keemias gaasi või gaasisegu neeldumine vedelikus või tahkises, harvem mõeldakse selle all vedeliku neeldumist tahkises. Neeldumiskeskkonda või -ainet nimetatakse absorbendiks, neeldunud ainet aga absorbaadiks. Gaaside kuivatamiseks või mõne gaasisegus sisalduva komponendi absorbeerimiseks kasutatakse absorptsioonikolonni. Erinevalt adsorptsiooninähtusest lahustub gaas (või muu aine) kogu absorbendi ruumala ulatuses, adsorptsioonis on see seotud aga aine (adsorbendi) piirpinnaga. 48. Millised ained on hüdrofoobsed, millised hüdrofiilsed? Hüdrofoobsus on aine omadus, mille puhul ainel puudub vastasmõju vedelikuga ning aine ei märgu ega lahustu vedelikus ja aine ei saa moodustada
Selle tõttu suureneb pindkihi potentsiaalne energia. Erinevalt adsorptsiooninähtusest lahustub gaas (või muu aine) kogu absorbendi ruumala ulatuses, adsorptsioonis on see seotud aga aine (adsorbendi) piirpinnaga. 81. Absorptsioon ja adsorptsioon (erinevus). Absorptsioon on keemias gaasi või gaasisegu neeldumine vedelikus või tahkises, harvem mõeldakse selle all vedeliku neeldumist tahkises. Neeldumiskeskkonda või -ainet nimetatakse absorbendiks, neeldunud ainet aga absorbaadiks. Adsorptsioon süsteemi mingi komponendi isevooluline kogunemine faaside (tahke-gaas, vedelik-gaas) eralduspinnale Kui adsorptsioon kandub edasi faasi sisemusse (gaasi neeldumine vedelikes), nimet nähtust absorptsiooniks Aine, mille pinnal toimub adsorptsioon adsorbent (aktiivsüsi, silikogeel), adsorbeeruv aine - adsorbaat. Adsorbendi pinnal on teatav lisaenergia (pinnaenergia), vastastoimel adsorbaadi osakestega see pinnaenergia väheneb. 82
annaabi.ee 
