Võrtsjärv
Mäemets,
1977). Enamik järvi on madalaveelised, ainult mõni on sügavam kui 10 m. Paljud
järvedest
on eutrofeerunud.
Võrtsjärve probleem
Taust
Madal häguse veega eutroofne Võrtsjärv (270 km2) on Baltimaade suuruselt teine järv.
Väikese keskmise sügavuse (2,7 m) kõrval on Võrtsjärvele iseloomulik veetaseme suur
muutlikkus nii sesoonselt kui aastati. Aasta keskmine ja suurim veetaseme muutumise
ulatus
on vastavalt 1,38 ja 2,20 m; absoluutvahemik 3,20 m. Veerikaste ja veevaeste aastate
keskmiste veeseisude vahe võib erineda rohkem kui meetri võrra. Veetaseme pikaajaliste
mõõtmiste tulemused näitavad ligikaudu 30-aastase tsükli olemasolu kõrge- ja
madalaveeliste
aastate vaheldumises. Veevaeseid aastaid iseloomustab sinivetikate massiline areng, järve
kinnikasvamine, haugi kudealade piiratus ning tihti ka kalade suremine.
Järve keskmise sügavuse suurenemisel väheneb tunduvalt resuspensioonikiirus.
Vaatamata
annaabi.ee 
