protseduuri j,vaatluse korralduse j.vaatluse teaduslikkuse tagamise nõuded- eesmärgikindlus,uuritavate tunnuste täpne määratletus,kriitilise momendi valik,uuritavate tunnuste minimaalsus,võrdse pikkusega ajavahemike tagant jt. 9.Absoluut- ja suhtarvud-kõik suurused jagunevad absoluutseteks ja suhtelisteks,absoluutsuurused on tunnetuslikult primaarsed.nad on otseselt loendatavad v mõõdetatavad(summa,raskus,kaugus).suhtelised suurused on abstarktsemad,neid saab mõõta vaid absoluutsuuruste kaudu.(sõidukiirus,tööviljakus).absoluutsete ja suhteliste suuruste väärtusi väljendavad aboluut-ja suhtarvud.suhtarvud saadakse jagamise teel.kui on saadud loenduse,mõõtmise v kaalumise teel on absoluutarv,kui jagatisena siis suhtarv. 10.Keskmised näitajad ja nende kasutamine-aritmeetiline keskmine,harmooniline k,geomeetriline ja logaritmkeskmine,kronoloogiline k,astmek,
7. Absoluutsed suurused ja nende mõõtühikud Absoluutsuurused on otseselt loendatavad ja mõõdetatavad. Absoluutarvud on need arvud, mis on saadud loenduse, mõõtmise või kaalumise teel. Arvu numbrilisest kujust ei selgu, kas ta on absol. Või suhtarv. See selgub sellest kuidas ta on saadud. Kui loenduse, mõõtmise või kaalumise teel, siis ta on absol arv, kui jagatisena, siis on suhtarv. 8. Suhtelised suurused ja nende liigid Suhtelised suurused on absoluutsuuruste kombinatsioon, neid saab ainult absoluutsuuruste kaudu defineerida ja mõõta. Suhtarvud on arvud, mis on saadud jagatise teel. Suhteliste suuruste liigid: 1) Struktuursuhtarv(iseloomustatakse kogumite jaotumist osakogumiteks). Leitakse: osakogumi maht/ üldkogumi mahuga. Väärtus ei saa kunagi olla NULL. Kõigi struktuursisuhtarvude summa võrdub konstantse suurusega, mille suhtelistes osades neid avaldatakse. (osakogumi maht / üldkogumi maht)
valdkondades, millega turg toime ei tule. 35 Keegi ei väida, et on saanud liiga palju avalikke tasuta teenuseid, kuid kõik väidavad, et on maksnud liiga palju makse ja et valitsus ei kasuta kogutud summasid ratsionaalselt. Riigieelarvete suhteline maht (osatähtsus sisemajanduse koguproduktis) on stabiliseerunud ja postsotsialistlikes riikides isegi alanenud. Absoluutsuuruste kasv siiski jätkub, sest riigiaparaadil on kalduvus kasvada. Poliitilised jõud nõuavad valitsuse aktiivset sekkumist majandusellu korrigeerimaks: · tootmisressursside paiknemist (dotatsioonid põllumajandusele, energeetikale, kütuse tootmisele jne.); · tulude ja varade jaotust (toetused ja abirahad vaestele, töötutele jt.). Kokkuvõttes pole kedagi süüdistada bürokraatiaaparaadi ja riigikulude kasvus, sest
annaabi.ee 
