Keeleuurimise meetodid kordamisküsimused
struktureeritud, kuid siiski vaba kõne. Kontroll öeldu üle ja suurem ülevaade inimese
hoiakutest.
Küsimustik – vahend, mida kasutatakse keeleteaduses andmete kogumiseks. Eeliseks on, et
nende abil on võimalik saada suur hulk andmeid, mida on lihtne töödelda. Intervjuust vähem
paindlikum. Koostamiseks kulub kaua aega, loomulikku kõnet ei koguta.
Nominaalskaala – variandid on korrapäratud, nt inimese sugu. Järjekord tõuseb või langeb
mingil viisil, kuid intervalle ei saa absoluutarvudeks tõlgendada.
‘Have your heard people in Malta say XXX?’
A: 1=yes, 0=no
Ordinaalskaala – variandid on kindlas järjekorras (tõusevad või langevad), nt koolihinded.
Ordinaalskaala intervalle ei saa absoluutarvudeks ümber tõlgendada.
‘How often do people in Malta say XXX?’
A: 3=frequently, 2=sometimes, 1=hardly ever
Intervallskaala – kasutatakse kvantitatiivsete andmete puhul, mille väärtust saab mõõta.