Valemi kopeerimisel muutub valemi sisu. Kui kopeerid valemit sisaldava lahtri, milles on viide teise lahtrisse, siis see viite sisu muutub. Programm püüab valemis viidata sama põhimõtte järgi asuvasse lahtrisse, kus asub see kopeeritavas lahtris. Vahel isegi ongi nii vaja, et valemi kopeerimisel programm püüaks seda valemi koostamise põhimõtet säilitada. Seda just tulpades olevate ja neile sangast valemit kopeerides. Kui soovid, et valem kopeerides ei muutuks, siis võid ju absoluutaadresse kasutada (neid dollari märkidega). Kleebi teisiti Programmis on olemas terve aknatäis kõikvõimalikke teistsuguseid kleepimisi. Muidugi eks nende kasutamine eeldab ka teistsuguseid eeltingimusi. Nii peale vaadates ja suvaliste andmetega katsetades ei pruugi kõik õnnestuda ja selle spetskleepimise eelis välja tulla. Nende kõigi kleepimiste eeltööks on: 1. Kopeeritava(te) lahtri(te) eelnev märkimine 2. Kopeerimise nupule vajutamine 3
programmis oleva vea, mida kõrgkeele tasemel ei õnnestu avastada. Mikroprotsessor- süsteemide loomisel ning juhtraalide kasutamisel tööstusseadmete ja -protsesside juhtimisel tuleb seda tihti ette. Kõrgkeele näiteks Basic'u või Pascal'i programmi tõlgib assemblerikeelde või masinakoodi kõrgkeelde translaator. Assemblerikeeles programmeerimine sarnaneb masinakoodis programmeerimisega, kuid on mõnevõrra mugavam. Masinakoodis programmeerimisel kasutatakse absoluutaadresse, mis eeldab, et programmeerija tunneb täpselt infobittide asukohta (aadresse) mälus. Assemblerikeeles kasutatakse sümbol- ja suhtadresseerimist. Sümboladresseerimise korral antakse muutujale või käsule nimi, nn märgend, ja edaspidi opereeritakse selle nimega, mitte absoluutse aadressiga. Transleerimisel seatakse nimega vastavusse aadress. Suhtadresseerimisel ei määrata aadresse mitte mälu alguse suhtes
annaabi.ee 
