"absoluuset" - 1 õppematerjal

19 sajandi teise poole ja 20. sajandi filosoofia konspekt

Nüüd pragmatistid ei loobu sellest mõistest, aga annavad sellel teise tõlgenduse „mingi tõde mille poole püüelda“. Absoluutne tõde on verifikatsiooni imaginaarne lõpp. Lõplikud olendid sinna aga ei jõua. Kujutlev imaginaarne lõppsiht. Oma isiklik kogemus – suhtelised tõed, mida korrigeeritakse. Regulatiivne käsitlus – Kant, regulatiivne idee – James kasutab seda – kogemuses pole, aga annab kogemusele suuna. Kui meil pole absoluuset tõde, aga püüdleme selle poole; siis ta suunab meid faktilise tõe ja konkreetsuse poole – siis on tulevikku. Regulatiivne idee ütleb, et minge aga edasi. Tõde kui staatiline suhe; Jamesi jaoks on tõde dünaamiline, sest reaalsus ise on dünaamiline. Realiteedid 1 ja 3 on dünaamilised – kaovad ja tekivad ja muutuvad; tõde on muutuv, sest reaalsus on muutuv. Omandame järjest uusi tõdesid ja järelikult see reaalsuse komponent ka muutub.