Magistritöö Hea ja kurja küsimus Carl Gustav Jungi käsitluses
Selle üle võib teadusliku poole pealt vaadates avaldada
kahetsust, kuid see ei võimalda üle omaenese varju hüpata." (JUNG 1986:86)
Nii soovib Jung teha selget vahet psühholoogilisel ning teoloogilisel terminite kasutusel ning
ilmselt on sellisel lähenemisel alust, kuna mõlemad süsteemid peavad opereerima omaenese
sisemise loogika kohaselt ning koherentselt oma ,,keelesüsteemiga".
,,Võtame näiteks sõna ,,Jumal". Teoloog muidugi eeldab, et peetakse silmas metafüüsilist Ens
Absolutum`it. Empiiriline mõtleja seevastu isegi ei unista sellest, et luua niivõrd
kaugeleulatuvaid eeldusi, mis paistab talle otsekohe täiesti võimatuna. Tema peab just sama
loomulikuna sõna ,,Jumal" all silmas pelgalt ütlust või siis äärmisel juhul arhetüüpset motiivi,
mis taolisi ütlusi esile toob. Tema jaoks võib ,,Jumal" võrdsel moel tähendada Jahve`d, Allahi,
Zeusi, Sivat või Huitzilopochtlit. (---) Teadlasena on tema põhihuviks psüühiliste faktide ning