Suur Prantsuse kodanlik revolutsioon ja selle mõju Euroopas
ülestõus- rahvas hakkas relvi koguma ning loodi Rahvuskaardi salgad,
õhtuks oli nende käes suur osa Pariisist. 14. juulil kogunes rahvas ja sellega
liitunud kaardivägi vana korra sümboli- Bastille' juurde. Mõne tunniga
vallutati kindlus, paari päevaga aga lõhuti see maatasa. Seda päeva
loetaksegi Suure Prantsuse revolutsiooni alguseks, tänapäeval on 14. juuli
Prantsusmaa tähtsaim rahvuspüha.
Peale neid sündmusi toimus ka mitmel pool mujal Prantsusmaal
absolutismivastaseid väljaastumisi. Kohkunud kuningas oli sunnitud
nõustuma Asutava Kogu poolt vastu võetud seadustega. Enam ei tulnud
kõne allagi tagasipöördumine vana korra juurde. Esimeseks muudatuseks sai
seisuste eesõiguste likvideerimine, mis tähendas, et kõik pidid võrdselt
makse maksma ja neist said võrdsed Prantsusmaa kodanikud. Talupoegadel
kaotati teotöö ning kirikumaad natsionaliseeriti. USA
Iseseisvusdeklaratsiooni alusel koostati 1789 aasta augustis Inimese ja