Eesti kirjandus II kevad
Lauluteksti osakaal luules kasvab
Absurd ja ioonia
Undergroundis ka muud (ropendamine, rockkultuur jms)
Kui 60ndate lõpus tundus, et modernistlik laine hakkab domineerima, sisi
70ndate lõpul enam ei tundu. Uusromaniline peatee on ikka siis peatee.
On ootuspärane, et on võimalik rääkida humanistliku ja rahvusliku hoiaku
uuest tulemisest. Luulekeel muutus staatilisemaks. Looduslähedased
teemad aktualiseerusid – sellega ei saa ka absolutiseerima midagi hakata.
Toimub teravam pooldumine. Ühelt poolt on tugev tagasi juurte juurde
ideoloogia, teisalt hakkab välja kujunema linna hoiak. Eriti tähtis on see, et
lauluteksti hakatakse luulena paremini aktsepteerima. Varem tundus, et
laulutekst on midagi tühisemat ja tõeline luule on ikka kirjalik luule. Kõvad
roppused tulevad luulesse, kuid nad ei pääse trükki ja jäävad kuhugi
käsikirjadesse ja suulistesse vormidesse ringlema.