Retsensioon M. Lauri monograafiale „Eesti ala valitsemine 18. Sajandil“.
ja linnade seisuslikku omavalitsust, kohtusüsteemi, kroonuametkonda, sõjaväge, kirikut ning
korralduste edastamist tagavaid kommunikatsioone. Teises osas „keskvõim ja Balti erikord“
peatub tähtsamatel valdkondadel, millega Baltikumi valitsemist vaadeldaval ajajärgul kõige
rohkem kokku puuduti. Need on maa omandi-, pandi- ja rendiõiguse ning maksustusküsimused,
pärisorjuse reguleerimine, kaubandusküsimused ja politseikorraldus.
Uurimuse lõpetab ülevaade valgustatud absolotismi poliitikast Baltimaades. Ära on toodud
mõned ekskursid Eesti 18. sajandi ajaloost. Antakse lühike ülevaade Tartu Ülikooli tegevusest ja
selle ees seisnud raskustest. Hernuutlaste liikumine ja vennastekogude keelustamine 1743. aastal,
Paldiski sadama ehitamine ning Katariina 2-se ringsõit Eesti- ja Liivimaal 1764. aastal. Viimati
nimetatud sündmust on peetud oluliseks, kuna arvatakse, et just see andis Katariina 2-le tõuke, et
alustada muudatuste läbiviimist.
annaabi.ee 
