Eesti ala jäi jagatuks kahe kubermagu vahel: Eestima kubermang ja Liivimaa kubermang. Saaremaa, mis liideti Rootsi valdustega veidi hiljem, kuulus vormiliselt küll Liivimaa kubermangu, kuid sel oli oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus ning Eesti- ja Liivimaast erinev maksusüsteem. Asustus Rootsi ajal Eestis oli kasvanud pärast Liivisõda üsnagi kiiresti, jõudes 1695. aastaks ligi 400 000 inimeseni. 1680. aastal hakati teostama Karl XI absolistliku valitsusreformi ajendil reduktsiooni erakätesse antud riigimaad võeti tagasi. Nõnda langes Liivimaal reduktsiooni alla tervelt 4/5 maadest. Eestimaal oli vastav näitaja 54% ning Saaremaal 30%. Koos mõisate erakätesse minekuga taaskehtestati sõdade ajal nõrgenenud sunnismaisus. Sunnismaisusega kaasnenud talupoja allutamine mõisahärra politsei- ja kohtuvõimule, millega talupoeg seati mõisnikust olulisse isiklikku sõltuvusse, lubab
Katoliitlikeks jäävad Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Poola, Iiirimaa, Leedu. Protestantlikud on Põhja-Saksamaa, Skandinaavia, Eesti. Muutus keel, kirik pidi olema lihtne, odav, emakeelne 15.Kirjelda Prantsuse revolutsiooni puhkemise põhjuseid ja selle algust 5p. Riigivõla kasv Suured kulutsed õukonnale said avalikuks Ikaldusaastad Ameerika iseseisvussõja toetamine rahalisel Kolmas seisus – rahulolematus Lakkamatu maksutõus Rahulolematus absolistliku valitsemisviisiga 14. juunil rüüstati Bastille kindlus 16.Millised olid Prantsuse revolutsiooni tagajärjed? 5p Vana korra hävitamine Valgustusideede levik Kiriku osatähtsuse vähenemine Usuvabadus, sõna, trüki ja koosolekute Uus mood, suhtlemisstiil (sina, kodanik) „Vabadus, võrdlus, vendlus“ Uus ajaarvamine, mõõdud ja kaalud Kunstimuuseum rahvale Ühiskonna politiseerumine 17.Kirjuta vastus ( mõiste, nimi, daatum) 1)USA osariikide sõjaväe üldjuhiks nimetati 1775
filosoofiline jutustus ja romaan · Revolutsioon e vastupanuliikumine riigikorra muutmiseks. Prantuse revolutsioon(1789-1799). Prantsuse revolutsiooni põhjused: 1) riigivõla kasv, riigi raske majanduslik seis 2) ikaldus(toiduained ei kasvanud), toiduainete kallinemine 3) Ameerika Iseseisvussõja toetamine rahaliselt 4) kolmas seisus rahulolematu maksumaksja, kel poliitilised õigused puuduvad 5) lakkamatu maksutõus 6) rahulolematus absolistliku valitsemisviisiga 7) valgustusideede levik, kuningavõimu kriitika Tagajärjed: 1) tehti lõpp seisustele 2) inim- ja kodanikuõiguste põhimõtete levik 3) lõppes absolutism 4) kehtestati võrdsus maksude maksmisel · Reform ehk ümberkorraldus. Aastal 1689 võimule saanud Peeter I seadis endale eesmärgiks Venemaa ühtseks suurriigiks moodustamise. Selleks tegi ta riigis suuri
annaabi.ee 
