"abroviirused" - 1 õppematerjal

Viroloogia

Virion: membraaniga sfäärilised, diameeter on ca 70 nm, kapsiid koosneb 240-st kapsiidivalgu molekulist. Ümbrise membraan pärineb raku plasmamembraanist ja selles asuvad glükoproteiinidest koosnevad “ogad” (alfa-viirustel E1 ja E2 valgud, 80 *3 koopiat kummastki). Alfa-viiruse zonootiline tsükkel Viirused mis looduses tsirkuleerivad lülijalgsete vektorite ja selgroogsete peremeeste vahel nimetatakse arboviirusteks (arthropode borne virus). Alfa-viirused on tüüpilised abroviirused:   Infektsioonide hooajalisus ja tsüklilisus.  Infektsioon vektoris asümptomaatiline.  Levik ülekandevektori kaudu on ainus looduses esinev ülekandevorm.  Levik inimesele on juhuslik (tupikperemees) ja on seotud muutustega moskiitode populatsioonis. Alfa-viiruste levik, peremehed  Erinevad alfaviirused nakatavad imetajaid, linde ja kalu; peale selle nakatatakse ka oma selgrootuid vektoreid.