Vabadus ja sõltuvus antiikajast 19. sajandini
Saksipeegel: Sünnipärane,
loomulik vabadus võetud vägivallaga. Piiblis orjus enesestmõistetav institutsioon.
Noa needus Hami poja Kaananile: eluks ajaks oma vendade orjaks/sulaseks pluss
tema pojad ka. Uues Testamendis manitsetakse orje hästi käituma, härrasid
manitseti ka head olema. Mõlemad jumala lapsed, võrsed eriti kui mõlemil usk
kristusesse. Kirik pole eitanud orjade võimet elada mõistuspärast ja moraalset elu
(Aristoteles selle vastu). Augustinus, Abrosius: loomupäraselt inimesed pole
ebavõrdseks loodud. Vaid loomade käskijad. Manitseb isandaid mitte unustama,
et kõik loomupäraselt võrdsed. Orjust nähti karistusena pattude eest, mis puhul
võis orjadel orjus olla õnnistuseks, saad patust puhtaks kergemini. Orjade
vabastamist soositi, ka Püha Gregorius vabastas oma orjad teistele eeskujuks.
Kuid kirikul ja kloostril orjade pidamine väga tavapärane kogu keskaja vältel.
Juudist orjade kaitseseadusi, mis seotud Moosese vangipõlvega